teisipäev, 20. detsember 2011

Detsembrimarjad

Kuigi ilmselt praegu on juba hilja, et saata jõulukinke postiga... Siiski viitan veel korra ka kohusetundlikult oma ehete veebipoodi. Kes teab - äkki saab enne jõule veel korra postkontoris sabaski seista?

Muidugi tegeliku ehtesoovi korral on võimalik kasutada ka Smartposti või Trehvamis-posti teenust, kui mõni Tartu inimene tunneb, et just minu ehted peaksid tema jõuluvana kingikotti täiendama... Kuni jõuludeni on - nagu juba ennist mainitud roosa kingikarp väiksemate ehetega tasuta kaasas.

Soovi korral saadan ehteid otse Teie kaugel asuvale sõbrale -- koos kaardiga loomulikult ;-)





Illustratsiooniks selle mitte-nii-hirmus-sorava müügijutu juures on aga minu uusim "kirju-käekee" alapealkirjaga detsembrimarjad. Eriline on ta selles suhtes, et on omasuguste hulgas esimene konkskinnisega isend... Minule endale meeldib käekeedel just see kinnis kuna teda on kõige lihtsam kinnitada ilma kõrvalist abi nurumata :D

esmaspäev, 12. detsember 2011

"Kellawärk" nagu kellavärk

Kuna ma kasutan siin blogipostituses fotosid inimeste loomingust, tahaksin ära märkida, et kõik need autoriehted kuuluvad ka autorikaitse alla. See tähendab, et neid ei tohi kopeerida ega järele teha!

Mul oli rõõm ja au laupäeval osaleda selleaastasel "kellawärgi" nime kandval disainilaadal. Sain oma arvates sellega jõululaada-linnukese ka kirja ja võin täitsa rahulikult aastat lõpetama hakata.

Minu laud nägi välja selline:



Karistuseks - ilmselt selle eest, et ma olin ka plaadipood - pandi mind teistest ehtemüüjatest eraldi tuppa.

Aga ega ma eriti ei põe. Nagu näha, oli minu laud hiiglama ilus ja nii mõnigi teine ehtemüüja pidi palju väiksema lauaruumiga läbi ajama. Olin ka heas seltskonnas - minuga samas ruumis olid veel Jume Organica loodusliku kosmeetika lett ja Ebaheli postkaartide, lampide ja eriti lahedate dekoratiivsete kuusepuukestega lett.

Marre oli oma imeliste prosside ja kõrvarõngastega ehete toas:



All paremas nurgas paistab Etnoehe.

Tikobella lauda uudistamas:




Kõiki ilusaid hetki mul loomulikult ei õnnestunud oma fotokasse püüda, kuid silmailu oli seal rohkesti. Näiteks Manni keraamika, Härra Aprill ja palju muud põnevat... Kõige rõõmustavam kohtumine oli minu jaoks aga see, et firmamärk Be Lucky osutus kunagiseks kursaõeks, kellele möödunud kümne aasta jooksul ikka vahel mõelnud olen :)

[ Veel pilte ]

esmaspäev, 5. detsember 2011

Heegeldatud kõrvarõngad

Traadist heegeldatud kõrvarõngad oma tuntud headuses. Olen siin blogis varemalt jaganud ka taoliste kõrvarõngaste valmistamise õpetust... Väga hävitavat kriitikat pole sellele saanud - seega jagan edaspidigi ;-)

Kes aga ise ei viitsi meisterdada ja soovib kergemalt läbi ajada -- võib kiigata muu uut käsitöö-ehete poodi, mida ma olen raskusi trotsides püüdnud ehitada viimasel ajal. Eks tööd on siukse ajaga ikka palju tõesti ja paljutki annaks paremini veel teha... Kuid ma leian, et mingisugune müügipesa peab ikka olema veebis. Eriti sellisel laisal, kes laatadel nii haruharva käib. Loomulikult ei ole kohustust tehingut teostada läbi dawanda - võib ka mulle otse kirjutada, kui on huvi mõnd asjakest osta. (Roosa) kingikarbi saab kuni jõuludeni pealekauba (va käevõrudega eelpainutatud traadil ja muude jubinatega, mis sinna sisse ei mahu)!

Praegu hoian pöialt, et saaks ka mõnele jõululaadale :D. Plaan on, aga näis kas saatus ka lubab...

esmaspäev, 28. november 2011

Kivikesed

Savi,

hambahari,

akrüülvärv...

...ja mis seal salata - Marre fimo-lakk.

Ma olen juba varemalt ka siin avaldanud rahulolematust teemal savi ja selle lakkimine. Üldiselt on tunne viimasel ajal, et polümeersavist voolimine - või pigem voolitu lõplik viimistlemine - minu käes ei õnnestu. Tegin suvel päris mitu asja, mis on praegu karbis kirjaga "recycle" - kuigi ma ei kujuta eriti ettegi, mis neist niiväga teha saabki enam, kui nad juba korralikult untsus on...

Sestap ma proovisin vahelduseks materjali, mil nimeks voolimismass. See on see õhu käes kuivav "savi", mis tegelikult tundub voolides pigem nagu pasta. Kui polümeersavi on rohkem nagu plastmass, siis see voolimismass tõepoolest tundub savilk kuidagi. Ehetega see materjal enamasti minu peas ei seostu... Ehkki kui nüüd aus olla, siis oma esimese saviripatsi tegin ma ka sellest - aastal 2001... vist...

Need kõrvarõngad on "esimesed pääsukesed", kuid lakkimisjärge ja konksusid ootavad veel mõned katsetused.





Pruunid laigud tagaküljel õpetavad, et värvimis- ja lakkimistööde aluseks ei maksa kasutada paberit, mis kleepub kinni ja mida pärast maha ei saa ilma ehet kahjustmata.

reede, 25. november 2011

2 rohelist

Ma usun, et ma olen juba enamuse püsikülalistest ära tüüdanud oma kirjude käekeedega, aga no ma ei saa lihtsalt vaka all hoida küünalt - olen ise jätkuvalt vaimustuses "oma leiutisest"... Ja see vaimustus on sundinud mind katsetama järjest erinevaid värvikombinatsioone... Sedapuhku esitlen rohelist käekeed:



Nagu ka kollane - on see värv mulle pigem ebatüüpiline, kuid mõningad rohelised ehted on siin blogis tõepoolest ka varem näha olnud... Neile nüüd lisangi 2 uut eset.

Teine käekee on alapealkirjaga "kaosest peab sündima kord". Ja selle "patsi" punumine viis mind tagasi mõtteis sellesse aega, kui ma alles helmestega tutvust tegin... Olin tõepoolest kodune emme - mis seal salata!? Ja põhipõhjus miks ehete valmistamine, mulle nii südamelähedaseks sai oli ikka pigem see, et väikesed asjad saavad palju rutem valmis kui suured... Maalimiseks oligi raske aega leida... Samuti oli raske nautida kujundustöid, kui pidi koguaeg olema valmis katkestama tegevust... Aga inimene vajab ilmselgelt saavutusi. Ja kui suuri asju teha ei õnnestu, siis väikesed on ka abiks ;-). Näiteks viimasel ajal ma saavutan üpris meelsasti maitsvaid õhtusööke :D. 10 aastat tagasi - poleks osanud arvatagi, et nii võib minna ;-)

Aga muidu - kui nüüd vilosoohviliseks minna ikka korralikult, siis elu on ikka kaos, mis kaos. Mingit korda pole olemaski.


pühapäev, 20. november 2011

Heegeldatud pross





Teoorias peaks sobima nende heegeldatud kõrvarõngaste juurde, kuid - eks sobib ka eraldi :). Siin prossis on kasutatud ühte mageveepärlit - ülejäänu on kõik puha klaas. Minuarvates on kaalshelmed üks tänuväärt materjal. Jaa - ta on odav. Kuid ka ilus! Minu lemmikud on kusjuures tšehhid... Poolvääriskive ma aga pelgan veel ja vääriskividest ärme üldse räägigi...

Muidu tahaks veel põdeda siin teemal "kodused naised, kes teevad ehteid ja maniküüri...". Ausõna - sel hobil on veider maine.

Millal ometi me suureks kasvame?

Tegelikult ma ootan seda aega, mil saaks jälle vabamalt hinge tõmmata ja oma tegevustele pühenduda... Ja nende tegevuste all ma mõtlengi ehteid, maalimist jne... Oehh.

esmaspäev, 14. november 2011

Kollane käekee

Veidi ka päikesevärve novembrikuusse. Minu heureka-käekee -- tehnoloogiliselt väga lihtne, aga minuarust näeb edev välja :). Sestap tegin neid ka kohe terve rea -- olge head ja vaadake mu disainimaja poest.

Muide - kollased helmed on Helmehaldja kingitus. Aitäh!

HH oli pikka aega mu lemmik helmepood... Neil on ka praegu hea mitmekesine valik, kuid... Viimasel ajal ma just palju sealt enam ei telli... Kas kellegile veel tundub, et helmepakid on seal naeruväärselt pisikesteks jäänud? Tahaks, et mõnda asja oleks võimalik osta ka suurema paki ja ehk ka soodsama hinnaga vm.





Aruandluse seisukohast tuleks vist ära mainida, et... kahjuks pole ma sellest hetkest alates, mil ma selle disainimaja poekese avasin (kevadel millalgi) müünud selle kaudu ühtegi eset. Aegajalt külastavad mind mõtted stiilis võibolla ongi mu ehted nii jamad. Aga võibolla on hoopis hinnad halvad. Aga võibolla on lihtsalt ehete üleküllus nii kõikehõlmav. Ma saan aru, et mõtted stiilis inimestel on vähe raha on meil parem maha vaikida... Ja laias laastus ma ei saa kurta - kuna olen sel aastal müünud nii mõnegi maali ja joonistuse - rääkimata sellest, et mul oli tervelt 3 näitust, mis ilmselgelt vajasid ka hoolt ja tähelepanu. Teisisõnu - mul on hunnikute viisi vabandusi selleks, miks mu ehteid ei osteta. Sisimas kahtlustan, et võibolla ongi palju tulusam müüa ehteid siiski päris poodides, kus inimesed saavad lähemalt vaadata ja proovida.

teisipäev, 25. oktoober 2011

kirju helmesegu teeb jälle ilma

Kes teab mu kevadist kirjust helmesegust prossi, selle jaoks pole see värvikirev helmesegu sugugi uudis... Seekord esineb ta käekees, nagu näha ka juuresolevatelt piltidelt.

Muuseas, mõte teha käekeed tuli mul sedapuhku imetledes Maariti imelisi käepaelu tema etsy poes... Ilus pood on ja ilusad keed :). Aga vot minul sellised asjad enamasti ei õnnestu... Sellepärast ma tegin hoopis vastupidi täiesti mustrivabalt ja igatipidi vabalt. Tulemuseks olemuselt päris lihtne viht-käekee. Ise olen rahul. Ma arvan, et ma avangi järgmiseks käekeede vabriku. Sellega võib ka vist nentida, et mu ehtekriis on saanud mingil määral leevendust... Ausõna - mul oli täielik küllastumus ja üledoos helmestest ja kõigest sellega seonduvast...

Ükspäev kirjutan võibolla ka oodi Etsy'le, kui viimasel ajal üpriski inspireerivale elemendile mu elus... Ma olen veendunud, et seal tolknemine ei ole siiki maha visatud aeg.






PS - vaadake küsitlust ka, kui mahti saate -- paremal pool üleval ja vasakpoolses tulbas :P

teisipäev, 18. oktoober 2011

Sügis käes ja...

... ja lilled jälle halliks ära läinud :) -- nagu juhtus ka eelmisel aastal...



Peale selle tahtsin veel tõstatada küsimuse:

Kas ka see sügis leidub ehete valmistamise õpitoa-huvilisi? Või on see teema juba kõiki ära tüüdanud :P ?

Mul idanevad peas pisikesed koostegemise mõtted... Võibolla teeks organsalille... või midagi muud põnevat... Eks andke teada ja ma ka annan teada, kui mõnest idust asja hakkab saama.

Kes kommentaari ei taha jätta võib ka meilitsi ühendust võtta, misjuhul ma saadan info tulevaste toimuvate õpitubade kohta ka Teie meilile.

Tegevuspaik on Tartu.

pühapäev, 2. oktoober 2011

pea-aegu organsalill

Aga päris organsa see materjal vist siiski pole... Taaskasutusse läksid ühed vanad kardinad... Lisaks heegel-detailid ja üksildane mageveepärl. Suurust prossil sedapuhku 10x10cm.



laupäev, 3. september 2011

heegeldatud kõrvarõngaste intriig...

Mulle meeldivad minu heegeldatud kaelakeed ja prossid - minuarvates heegeldus on selline armas, pehme ja... armas. Aga kõrvarõngaid, millega ma ise ka 100% rahule jäänud oleksid pole mul sugugi õnnestunud tekitada. Ükskord proovisin nii:



Siin on heegeldatud väga lihtne sammastest ümar detail ja lakitud üle polümeersavi jaoks mõeldud lakiga... Selline lakkimine muudab pehmed lõngast heegel-detailid üpris kõvaks ja lisab ka läiget... Väga keerulisi detaile ma muuseas heegeldada ei oska / ei viitsi. Sedasama ringidetaili ma olen ekspluateerinud juba siinseal varemgi - kahtlemata lilleprossides, aga ka kõrvarõngastes - ehki teise materjaliga... Muidugimõista ei heiduta mind mu napp repertuaar selles vallas, sest mu eesmärk polegi tegelt oma oskusi viimase piirni välja panna. Kui ma kunagi esmakordselt heegeldetaili ehtevalmistamisel kasutasin, siis selle ideega, et lisada just tekstuuri. See oli eelpainutatud traadil käevõru, mille puhul mulle tundus, et ainult klaashelmestel pole piisavat isikupära.

Teine paar ümmarguse heegel-detailiga kõrvarõngaid sai selline:



Ma usun, et isegi selle ühe lihtsa detailiga annab tegelikult meeletult erinevaid kombinatsioone korraldada. Võib ju panna mitu rõngast jne... Värvid, erinevad materjalid... Kui oleks aega ja jaksu - vat siis teeks alles!

Ääremärkusi:
----------------------------
*Minu teine blogi räägib mu muudest loomingulistest tegemistest, mis võtavad ka omajagu aega ja energiat, mistõttu ma võibolla olen vahepeal harvem ehtemeister. :-)

*Kui Sulle meeldivad minu joonistused, siis saab neid imetleda ja mulle ka tagasisidet jagada mu feissbuki lehel - EHETEGA pole sel lehel muuseas mittemiskit pistmist!

kolmapäev, 3. august 2011

Ja võitja on...

... Marre. Palju õnne! Ma loodan, et üks väike kõrvarõnga-võit on ikka ka Päike Sinu päevas :-D.



Teistele osalejatele aga Suured Tänud osalemise eest ja, et... Mulle meeldis tegelt auhinnamängu korraldamine (poleks uskunudki!) -- jälgige mängu - kindlasti tuleb veel miskit! Võibolla mõni kinkekaart koguni - siis saab ise valida oma auhinna näiteks...- miks mitte! Peale selle on veel käimas kuni 1. septembrini feissbuki-auhinnamäng. Selle roosa prossi peale... Ühesõnaga - ma loodan, et võitja rõõmustab ja teised ei kurvasta. Päikest Teile kõigile!

esmaspäev, 25. juuli 2011

ei midagi... erilist :-)



Selle kena polümeersavist ripatsi heegelpaela otsas müüsin ma maha juba kevadisel ehtelaadal - praegu vaatan siin, et pole raatsinud blogidagi teist... Üldiselt on mul koguaeg plaan, et analoogseid ehteid tuleks veel teha, kuid see edeneb mul kuidagi maru aeglaselt... Arvan, et vist ongi käes aeg ehetest vähe puhata ja noh... Üldse puhata veidi -- ikka korraliklult jalad seinal ma mõtlen...

Aga meeldetuletusena panen siia lingi ka nonde niisama ära anda olevate kõrvarõngaste juurde... -- veel on aega oma osalusest märku anda, kui peaks juhtumisi olema huvilisi.

laupäev, 9. juuli 2011

mul on täna š-š-šünnipäev

Tegelikult mõistagi mitte minul - vaid sellel blogil täitub täna kolm aastat. Tagasivaadates täiesti uskumatu, et ma nii kaua olen püsivust üles näidanud ja üldse ehte-hobindusega tegelda viitsinud. Kes mind isiklikult tunnevad teavad ka seda, et iga natukese aja tagant valdab mind soov "amet maha panna". Aga noh... Praeguseni paistab veel, et on indu ja tegutsemislusti siiski piisavalt jätkunud... Seega ma mõtlen, et olekski aeg seda kõike ka tähistada ja jagada välja mõned kingitused :-)

Kõigepealt mu truudele blogilugejatele -- loosiksin Teie vahel hea meelega välja sellise kena paari lehekujulise ripatsiga kõrvarõngaid (ca 5,5cm on nende pikkus koos konksuga ja materjaliks polümeersavi, klaashelmed ja hõbetatud komponendid). Kõrvarõngaste loteriis osalemiseks on vaja selle posti juures kommentaaris soovi avaldada ja juhul kui Teil pole bloggeri profiilis kirjas, siis jätke ka kontakt, mille kaudu Teiega ühendust saab võtta võidu korral). Kõrvarõngad loosin välja 3.08.2011, mis on sobivasti mu enda sünnipäev ja just paras aeg, et kingitustega tegelda ;-). Postikulu loomulikult kannan mina, kui võitja just Tartus ei asu, mispuhul võib ka niisama trehvata.



Ja kuna juba läks jagamiseks siis teavitan ka teisest väikesest plaanist - nimelt kõik kenad inimesed kes armastavad Facebook'is hängida ja "laikida" ja kellele ühtlasi meeldivad minu valmistatud ehted -- selle roosa valgete pärlitega heegeldatud prossi loosin välja 1.09.2011 kõikide nende vahel, kes laigivad mu ehtealbumit pealkirjaga "Some jewellery" Roots Art OÜ feissbuki lehel. Need kes juba laikinud on osalevad selles loteriis ka... Oma feissbuki profiilis selle info jagamist ma kohustslikuks teha ei plaani. Ei keela ka, kui keegi ise tahab mulle reklaami teha, kuid sundust selleks ei ole.

teisipäev, 28. juuni 2011

nööbiripatsiga kee



vahelduseks kõigile mu ümber kaela liibuvatele keedele ka üks pikem üllitis.

esmaspäev, 20. juuni 2011

jälle pross...

Sedapuhku oranz ja polümeersavist südamehelmega:



Üldiselt olen viimasel ajal olnud väga orienteeritud igasuguste vanade asjade lõpetamisele/ärakasutamisele. Need oranzid polümeersavist helmed on ka ühed sellised, mis said kunagi tehtud, kuid ühtegi ehtesse nad ei jõudnudki toona... Nüüd siis on üks neist võtnud koha sisse keset prossi ja ülejäänud said käevõruks. Arvan, et sobib ka komplektina kanda - kuigi päris sedasi ei plaaninud seda...

kolmapäev, 15. juuni 2011

mustvalge vilditud pross

Selline pannkook. Püüdsin läheneda asjale graafika-küljest. Mitte skulptuuri- ja mitte maali-küljest :P





Muidugi - ma saan aru küll, et sellised asjad juhtuvad pea-asjalikult just minuga, et hallil prossil ilmneb hiljem, et niit on sinine jne... Nii ka siin - suurt prossinõela hõbedast (ega ka musta, mis oleks ju ka sobinud) ei leidnud eksju. Ja loomuliklt ei kannatanud oodata ka kauem - seega siin on jälle väke "ebatäius". "Ebatäius" võiks mu teine nimi olla :P. Muidugi juhul kui selline sõna tegelikult ka olemas oleks....

pühapäev, 12. juuni 2011

Edevuse laat

Ehefestival "ilu asi" Tartu Loomemajanduskeskuses.

Kõik puha tänu sellele, et ma omale disainimajja poe tegin -- sealtkaudu jõudus info selle ürituse kohta minuni nimelt. Ja kuna mul polnud ühtki head põhjust mitte osaleda - pigem vastupidi - siinsamas kodu juures toimub - kuidas ma siis ei lähe? Igaljuhul tuleb tõdeda, et see oli kahtlemata üks parimaid laatasid, kus ma osalenud olen. Korraldus oli super lihtsalt. Meile anti koguni stendid - laudadest rääkimata. Pakuti kooki, kohvi ja külma vett... Mida üks ehtemüüja laadal veel võiks osata tahta? Ah jaa - muidugi rahvast! Minumeelest just tore oli see, et inimesed olid tulnud just ehtelaadale - lihtsalt möödaminnes läbiastujaid oli ju ka, aga enamus oligi just edevust otsimas. Ma olen kindel, et kõik müüjad midagi ka müüsid. Minul endal läks majanduslikus mõttes kindlasti paremini, kui mu viimasel paaril laadakorral küll. Olen väga rahul jah.

Ilusa ilma tõttu oli osa laata hoovi peal - minu nurgast vaadatult nägi algav laadamelu välja selline - Sigrid Frei (ei leia nende netilehte, aga ehted olid isuäratavad ;-) ja Härra Aprill ja teised:



Minu väljapanek suures ja väikeses plaanis:



Tunglemine Lisanna laua ümber - ja vaatan, et Inga laua ümber ka jagub sedasama tunglemist veidi... Serval paistab Tikobella stend:



Suured tänud korraldajatele! Ma loodan väga, et see üritus ka järgmisel aastal teoks saab!

laupäev, 11. juuni 2011

väga vana võlg...



See pross on tegelt juba ammu tehtud... aga nõela panin hiljuti :). Ikka juhtub, et ei saa üle koerasaba, noh :)

teisipäev, 7. juuni 2011

mustvalged kõrvarõngad



Siin blogis on liiga vähe kõrvarõngaid näha viimasel ajal... Kuidagi on juhtunud, et tuleb muudkui prosse... Ja aegajalt mulle meenub, et olen koguni mõelnud siia välja vastava märksõna must-valgete asjade jaoks -- see on ju ometi nii lahe ja klassikaline teema... Kohe kahju, kui vähe mul tegelikult neid mustvalgeid asju ikka tekib.

kolmapäev, 1. juuni 2011

väike armas õpituba

Juhtus nii, et pidin ootamatult asendama Marret ja tegema ise ühe õpitoakese. Sellele ootamatusele lisandus veel teinegi ootamatus - nimelt olid õpitubalased märkimisväärselt nooremas eas, kui ma olin arvanud, seda üritust planeerides :D. Ei olnud mul ka miskit hullult uut ideed selle koha pealt, mida võiks teha -- ettvalmistusaeg polnud teab mis pikk... Seega otsustasin, et teeme taas traadist punutud ripatsit. See on mu enda üks suuri lemmik-tehnikaid ja ma olen teinud nii keesid, kõrvarõngaid kui ka prosse samal põhimõttel...

Minu varasemad kogemused õpitubadega on justnimelt sellised, et inimesed soovivad õppida huvitavaid ja kasulikke töövõtteid. Antud juhul ma muidugi alul ehmusin ära, sest arvasin, et pisikeste sõrmede jaoks on see punumine ehk veidi keeruline, kuid siiski proovisime ja tuleb tõdeda, et üsna hästi said lapsed hakkama ripatsiga. Igaks juhuks otsustasin loobuda jooksvalt õpetamaks neile muude kee/kett-variantide meisterdamist, kuna ma nägin ära, et küsimus polnud mitte töövõtete omandamises vaid lihtsalt tegemiserõõmus. Seega asendasime keerulise ketipunumise hoopis käevõru lükkimisega (kui hea ikka, et ma selle eelpainutataud traadi ka kaasa võtsin!). Loomulikult pidid preilide ehtekollektsiooni ilmuma ka sõrmused - see oli minujaoks see kõige viimane ootamatus ja kahtlemata kõige hullem -- ma EI OSKA sõrmuseid teha :D:D:D -- veel vähem õpetada nende tegemist teistele...

Igaljuhul valmisid meil sellised asjad sedapuhku:




Muide - sellega seoses - eriti arvestades seda, et viimasel ajal on kordades sagenenud otsingusõnad "kuidas teha kõrvarõngaid", "kuidas teha kaelakeed" ja "kuidas heegeldada lille"... - Kas selle blogi lugejate hulgas on ka sedasorti rahvast, kes oleks huvitatud ehete valmistamise õpitoast? Lisasin oma blogile ühe informatiivse-temaatilise lehekülje - just sedasorti huviliste tarvis :-)

pühapäev, 29. mai 2011

heegeldatud kaelakeed - 1. ülevaatlik postitus

Umbes aasta on möödas sellest ajast, kui sündis minu esimene heegeldatud chokeritüüpi kaelakee. Idee-moment oli selline eriline ja ilmutuslik - ei tulnud ta pikkade katsetuste tulemusena, vaid "kangastus": lihtsalt tuli mõte ja koos sellise tundmusega, et see ongi minu eriline nunnu.

Mõtlesin, et nüüd, kus ilmutuslikule momendile on järgnenud aastake katsetamist, on aeg üheks kokkuvõtlikuks ja ülevaatlikuks postituseks :). Järgnevad pildid kõigist senivalminud chokeritest - uuemad kõigepealt, viimasena need päris esimesed katsetused.

****

Kõigepealt punamust (ja ei saanud üle ka roosast).
See on mul seni ainus antiikvasksete metallkomponentidega kaelakee. Komplektis ka sobilikud kõrvarõngad. Kee on omaniku juba leidnud :-).



****

Roosa-lillakas choker - pooleldi katsetuslik eksemplar. Ma ei näinud ette, et need spiraalripatsid kee karpipakkimisel nii hästi sassi hakkavad minema - kuigi välja näevad head. Arvatavasti - kui mõni kannatlik inimene seda keed just omaks pidada ei taha - teen ma üks hetk tema disainis mõned muudatused.



Beezh-pruun choker - esimene pääsuke. Endamisi ma nii teda kutsungi, sest seda keed võis siin blogis näha juba aasta esimeses postituses.

****

Roosakas-must e. metsamarja choker - no kas ei tundu isuäratav? Vaata rohkem pilte siit!



Must-hall choker "November" - pühendusega meie hallidele sügisilmadele, millel ei puudu ju ka oma võlu... No kui hästi otsida vähemalt :). See kee on esimene, millele tegin juurde ka sobivalt lihtsad kõrvarõngad. Vaata lisa!

****

Hele-beezh. Minu kõige esimene choker, mis laadal ära osteti. Ma kahetsen, et ma ise ei müünud seda muuseas - minu arvates on nii tore näha, kuidas ehe näeb välja koos oma kandjaga, sest see koosmõju on nagu täpp i peal lisaks rõõmule, mis tuleb teadmisest, et olen midagi ilusat valmis saanud.



Pruun-hall choker. Üks mu enda suuri lemmikuid - ka sellepärast, et pean seda värvivalikut endale nii ebatüüpiliseks. Muide - vasksed komponendid on traadist, mis on kaetud oksüdeerumisvastase kihiga - st. ajast hoolimata on ta ikka selline särav ja roosakas, see vask seal...

****

Lilla-roheline choker. No tõepoolest võib olla raske uskuda, kuid need helmed ON helerohelised :D.



Lilla-punane choker - kaunistab kedagi Soomemaal.

****

Must-punane choker - hüüdnimega "Dramaatiline". Pakun, et see on üks "kaalukamaid" chokereid kogu kollektsioonis - kasutatud helmed olid ainult natukene suuremad kui tavalised seemnehelmed, kuid annavad tuntavalt kaalu juurde - ei midagi drastilist siiski!



Helesinine choker - lihtsalt mõtlesin, et sinine ei ole värv, mida peaks vältima... Kuigi ma ise olen rohkem punase-inimene :-). (PS - peagi on tulemas veel üks sinine!!!)

****

Punane mustade helmestega - teine prototüüp/katsetus/materjali-tundma-õpetus. Ja loomulikult minu enda kaelakaunistus :). Ühtlasi kuulub rubriiki - "igavesti pooleli" - nimelt puudub tal pikendusketi otsa käiv kaunistus.



Beezh-pruun "silmadega" choker - "kangastuse" tulemus ja kõige esimene üldse. Ma ise kannan seda vahel, kui selline beezh tuju on. Muidu mugav ja pehme nagu nad kõik - esimesele katsetusele omaselt on tal ilmnenud kinnitusvigu, mis mul on õnnestunud järgmistes keedes kaotada... Siin on "silmaripatsid" suht lõdvalt kinnitatud nimelt - pärast seda keed ja tema puuduste tundmaõppimist ma olengi ainult mitmekordset aasa kasutanud.

***

Praegu võin juba öelda, et hetkel on "tootmises" ja peagi tulekul:
mustal põhjal "metsamarjaline"
punasel põhjal "metsamarjaline"
sinisel põhjal mustvalgete helmestega kee
heleroosa-väga-printsess-lilleõiekestega-kee (sellel on ainult kinnis puudu muideks :D)
mustal põhjal mustad-valged-läbipaistvad.

Tegelikult on mul ka üks poolik sinine kee, kuid selle puhul tabas mind ootamatu ebaõnn - helmed said otsa. Väiksed viker-läbipaistvad... Ja Pulloveris neid polnud ka kui viimati käisin. Eks peab lootma, et ma neid veel leian kusagilt - nii kahju oleks, kui see kee igavesti poolikuks jääks... Harutada kah eriti ei tahaks :-D

11. juunil on ehtefestivali "ILU ASI" raames ka edevuse laat, kus mul on plaanis osaleda. Kavatsen kaasa võtta oma seni valminud (ja loodetavasti veel ka mõned viimasel minutil valmivad) heegeldatud kaelakeed - sobiv võimalus lähemalt vaadata ja kaelagi proovida, kel huvi on. Lisaks võtan muidugi ka oma heegeldatud prossid ja valiku erinevates tehnikates valminud käevõrusid, kõrvarõngaid...

Kes aga Tartu kanti sel ajal ei juhtu, võib läbi astuda mu veebipoest Disainimajas.