Võiks ju arvata, et pärast pikka blogivaikust üht koma teist ikka koguneb, mida teistelegi näidata tahaks, kuid... tühjagi... Paistab, et ongi jälle käes see õudne aastaeg, mil üks viirus teist taga ajab. Kuidagi jõuetu ja mõtetu on olla :-/.
Mõned kõrvakad siiski:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar
Teie kommentaarid teevad mulle rõõmu ja kui vähegi võimalik ma ka vastan neile!