jõululaat...?

Algselt oli mul plaan osaleda raekoja platsil toimuval jõululaadal... Sellele järgnes idee minna hoopis Antoniuse Jõuluõuele... Ja siis tuli ilmateade... Ma sain aru, et minul kes ma koledal kombel külma pelgan, pole paregu aeg vaprat mängida. Olen kunagi oma sõrmed villi suutnud külmetada ja - ausalt - enam ei taha seda proovida. Parem poen teki alla ja loen "Smoke Bellew'd" või "Karusüdant" - et mul oleks meeles ikka rõõmustada selle üle, et siin pole ei Alaska ega Siber.

Aga juhul kui ma oleksin laadale mineja - näeks mu lett välja umbes selline:

Kõrvarõngad:







Polümeersavist kõrvarõngad:







Käevõrud eelpainutatud traadil:




Polümeersavist ripatsid paela otsas:





Polümeersavist helmestega keed:





Klaashelmesest kaelakeed:







Prossid:



Kui keegi soovib just tingimata mõnd minu ehet jõuluvana kingikotti, siis kirjuta mulle (siretmargaret[at]gmail.com), siis võib kokku leppida miskit. Kokkusaamise näiteks, et ehteid lähemalt vaadata. Sest ega pildi pealt päris täpset ettekujutust asja kohta siiski ei saa...

veel üks ümmargune ripats

Nüüd võib küll vist juba tunnistada, et mul on hoog peale tulnud nende ümmarguste ripatsitega. On ju ometi nii palju erinevaid võimalusi... Tahaks kõiki neid katsetada. Aga no eks realne elu seab piirid muidugi...

õpituba

Meie ehete meisterdamise õpituba on siis sedapuhku möödas. Pean ütlema, et oli tõesti väga tore üritus! Tahaksingi siinkohal tänada kõiki osalejaid ja loomulikult ka Karlova Raamatukogu, et nad võimaldasid meile oma "hubase nurgakese" kasutamist :).

Võibolla teemegi kunagi mõne koosmeisterdamise veel ;-).







Kuna Marre kirjutab oma blogis pikalt ja kenasti - siis ma kasutan juhust ja suunan laisa kirjutajana uudishimulikud lihtsalt tema lehele.

Samuti saab vaadata rohkem pilte ehetest, mis valmisid pildigaleriist.

ümmarguste ripatsitega jätkates

Jätkuks eelmisele sarnases võtmes tehtud ehtele sündis sedapuhku selline kaelakee. Ripatsi läbimõõt on 5,5 cm ja osalt olen siin kasutanud sarnaseid helmeid eelmise keega võrreldes. Samas põimitud on märksa hõredamalt, ning hõbetatud traadi asemel on sedapuhku vaskne...

Muuseas - eelmise ripatsi taha - peitmaks traate õmblesin tüki pitsi. Sellel ripatsil seda polnud vaja teha, kuna olles kogenud, mis kõik võib juhtuda, vaatasin algusest peale, et midagi ebakorrektset kusagile ripakile ei jääks

üks ammune polümeersavist karbike

Teadagi, et oleks, kus ehteid hoida ;-). Samuti ilus kinkida.

Väga ilusa efekti saab, kui heleda polümeersavi peale kanda hõbedast akrüülvärvi ja seejärel see pabertaskurätikuga maha pühkida. Jääb selline kena pärlmutter. Muidugi pildi peale seda muljet püüda meie hallide ilmade juures on võimatu. Võibolla proff fotograaf saaks hakkama, aga mina küll ei saanud :D.

pruunikas-kollakas kee

Üle hulga aja tekkis võimalus ja tahtmine helmestega mängida ja selle tulemus on siin nüüd näha... Üldiselt ma olen märganud, et pole sugugi halb, kui tekib väike tegevus-paus teinekord... Siis justkui ideed settivad ning kui kord uus inspiratsioon peale tuleb - on justkui kohe eriti hea teha :).





Aga vot seda ma küll ei tea, kuidas teha nii, et ka ripatsi tagumine külg oleks kena... ma arvan, et ma nikerdasin seda keed oma 3 tundi ja lõpiks lihtsalt ei tulnud enam ühtki head ideed kuidas seda tagumist külge ilusamaks saada... Ega seda muidugi kandes näha ei jää... Aga ikkagi... (Ideed ja soovitused on siinkohal teretulnud.)

Kollased kivikesed toodi mulle Inglismaalt. Pakendi peal oli suht mittemidagi ütlev märge semi-precious - aga ei midagi täpsemat. Ülejäänud helmed on klaasist ja teadagi, et Helmehaldjast :). Välja arvatuid see üksildane valge klaaspärl seal... - see on Frogwill'ist.