Kivikesed

Savi,

hambahari,

akrüülvärv...

...ja mis seal salata - Marre fimo-lakk.

Ma olen juba varemalt ka siin avaldanud rahulolematust teemal savi ja selle lakkimine. Üldiselt on tunne viimasel ajal, et polümeersavist voolimine - või pigem voolitu lõplik viimistlemine - minu käes ei õnnestu. Tegin suvel päris mitu asja, mis on praegu karbis kirjaga "recycle" - kuigi ma ei kujuta eriti ettegi, mis neist niiväga teha saabki enam, kui nad juba korralikult untsus on...

Sestap ma proovisin vahelduseks materjali, mil nimeks voolimismass. See on see õhu käes kuivav "savi", mis tegelikult tundub voolides pigem nagu pasta. Kui polümeersavi on rohkem nagu plastmass, siis see voolimismass tõepoolest tundub savilk kuidagi. Ehetega see materjal enamasti minu peas ei seostu... Ehkki kui nüüd aus olla, siis oma esimese saviripatsi tegin ma ka sellest - aastal 2001... vist...

Need kõrvarõngad on "esimesed pääsukesed", kuid lakkimisjärge ja konksusid ootavad veel mõned katsetused.





Pruunid laigud tagaküljel õpetavad, et värvimis- ja lakkimistööde aluseks ei maksa kasutada paberit, mis kleepub kinni ja mida pärast maha ei saa ilma ehet kahjustmata.

2 rohelist

Ma usun, et ma olen juba enamuse püsikülalistest ära tüüdanud oma kirjude käekeedega, aga no ma ei saa lihtsalt vaka all hoida küünalt - olen ise jätkuvalt vaimustuses "oma leiutisest"... Ja see vaimustus on sundinud mind katsetama järjest erinevaid värvikombinatsioone... Sedapuhku esitlen rohelist käekeed:



Nagu ka kollane - on see värv mulle pigem ebatüüpiline, kuid mõningad rohelised ehted on siin blogis tõepoolest ka varem näha olnud... Neile nüüd lisangi 2 uut eset.

Teine käekee on alapealkirjaga "kaosest peab sündima kord". Ja selle "patsi" punumine viis mind tagasi mõtteis sellesse aega, kui ma alles helmestega tutvust tegin... Olin tõepoolest kodune emme - mis seal salata!? Ja põhipõhjus miks ehete valmistamine, mulle nii südamelähedaseks sai oli ikka pigem see, et väikesed asjad saavad palju rutem valmis kui suured... Maalimiseks oligi raske aega leida... Samuti oli raske nautida kujundustöid, kui pidi koguaeg olema valmis katkestama tegevust... Aga inimene vajab ilmselgelt saavutusi. Ja kui suuri asju teha ei õnnestu, siis väikesed on ka abiks ;-). Näiteks viimasel ajal ma saavutan üpris meelsasti maitsvaid õhtusööke :D. 10 aastat tagasi - poleks osanud arvatagi, et nii võib minna ;-)

Aga muidu - kui nüüd vilosoohviliseks minna ikka korralikult, siis elu on ikka kaos, mis kaos. Mingit korda pole olemaski.

Heegeldatud pross

Teoorias peaks sobima nende heegeldatud kõrvarõngaste juurde, kuid - eks sobib ka eraldi :). Siin prossis on kasutatud ühte mageveepärlit - ülejäänu on kõik puha klaas. Minuarvates on kaalshelmed üks tänuväärt materjal. Jaa - ta on odav. Kuid ka ilus! Minu lemmikud on kusjuures tšehhid... Poolvääriskive ma aga pelgan veel ja vääriskividest ärme üldse räägigi...

Muidu tahaks veel põdeda siin teemal "kodused naised, kes teevad ehteid ja maniküüri...". Ausõna - sel hobil on veider maine.

Millal ometi me suureks kasvame?

Tegelikult ma ootan seda aega, mil saaks jälle vabamalt hinge tõmmata ja oma tegevustele pühenduda... Ja nende tegevuste all ma mõtlengi ehteid, maalimist jne... Oehh.

Kollane käekee

Veidi ka päikesevärve novembrikuusse. Minu heureka-käekee -- tehnoloogiliselt väga lihtne, aga minuarust näeb edev välja :). Sestap tegin neid ka kohe terve rea -- olge head ja vaadake mu disainimaja poest.

Muide - kollased helmed on Helmehaldja kingitus. Aitäh!

HH oli pikka aega mu lemmik helmepood... Neil on ka praegu hea mitmekesine valik, kuid... Viimasel ajal ma just palju sealt enam ei telli... Kas kellegile veel tundub, et helmepakid on seal naeruväärselt pisikesteks jäänud? Tahaks, et mõnda asja oleks võimalik osta ka suurema paki ja ehk ka soodsama hinnaga vm.





Aruandluse seisukohast tuleks vist ära mainida, et... kahjuks pole ma sellest hetkest alates, mil ma selle disainimaja poekese avasin (kevadel millalgi) müünud selle kaudu ühtegi eset. Aegajalt külastavad mind mõtted stiilis võibolla ongi mu ehted nii jamad. Aga võibolla on hoopis hinnad halvad. Aga võibolla on lihtsalt ehete üleküllus nii kõikehõlmav. Ma saan aru, et mõtted stiilis inimestel on vähe raha on meil parem maha vaikida... Ja laias laastus ma ei saa kurta - kuna olen sel aastal müünud nii mõnegi maali ja joonistuse - rääkimata sellest, et mul oli tervelt 3 näitust, mis ilmselgelt vajasid ka hoolt ja tähelepanu. Teisisõnu - mul on hunnikute viisi vabandusi selleks, miks mu ehteid ei osteta. Sisimas kahtlustan, et võibolla ongi palju tulusam müüa ehteid siiski päris poodides, kus inimesed saavad lähemalt vaadata ja proovida.